Kunagi Heyerdahli jälgedes ise paradiisi külastamine tundus NSVLis sündinud poisile pool sajandit hiljem aga peaaegu usutav. Teoreetiliselt.

Aga täna me jõudsimegi siia. Nagu mitmed eestlased selle raamatu najal varemgi.

Ilmselt ikkagi mingi sündroom.

:D

Teisel noormehel oli teine tuju, ta istus pingil ja ajas minuga juttu (tema ülesanne piirdus 100x "Miks?" lausumisega) ja vaatas oma venna muskeldamist.

Viimase otsa ajasid omavahel juttu.

Okei-okei, see on esimene lumi ja vasikad kepsutavad ikka, kui kevadel esimest korda laudast välja saavad. Või lapsed, kui sügishallist ära lumevalgesse pääsevad.

* "lõpp" pidi olema "kopp"

Jep. Ka roti enda vastu tundub see võigas.

Kusjuures täpselt nii.

Ostsin mitme aasta eest rotimürgi valmis, aga kasutanud ei ole veel. Lõpp pole piisavalt ette tulnud.